#tb kaks kuud mu elus

Alustada ma seda postitust ei oska, ma oskan lihtsalt teile piltide näidata mis on kahe kuu jooksul juhtunud.

Ehk siis aasta 2017 algusest, ma ei tea kas päris algusest, aga jaa umbes.

Aga aasta 2017 on minu jaoks alanud suurepäraselt, ma jätsin oma kõik probleemid aastasse 2016 ja lahendasin neid seal.

Miks võtta kaasa probleeme aastasse 2017 kui saab seda alustada puhtalt.

Nii ma ka tegin

*

Okei alguses tulid kohe peale mingid sünnipäevad ja mingid päevad, kus sai midagi tähistada.

Sünnipäevad kõik möödusid rahulikult, võinoh üks ei möödunud rahulikult aga sellest pole ka vaja rääkida. Pilt räägib rohkem kui tuhat sõna.

Sai käidud viljandi vahelt, sai käidud tallinna vahelt ja nii see tähistamine kulges.

Enda sünnipäev oli väga rahulik, sai jalutamas käidud ja kinos. Thats all

Kindlasti ma oleks selle tagantjärgi tähistanud teiste inimestega, aga eks seda ka jõuab

Üks parimaid palasid veebruari juures oligi vist see, et sai endale ära ostetud weekendi piletid, mis tähendab, et suvel on weekend. Ma ootasin täiega seda, et saaks ära osta need.

 Mäletan seda päeva nii hästi kui me käisime Anettiga rabas jalutamas ja siis me teepeal nägime hobuseid kui tagasi sõitsime ja eksole kaks maa last, ei saa jätta juhust kasutamata ja nii me neid paitasime seal tee ääres. Üli cute horsed, tahtsid pildile jääda ja värki. Pärast otseloomulikult läks sall ja kindad keemilisse puhastusse kuna #hobusehais jäi külge.

 Selle pildi kohta võikski kirjutama jääda. Ma läksin viljandisse ja siis loomulikult ma sain kokku kahe mega laheda inimesega, kellega sai õhtul ikka päris palju nalja. Alustades sellega, et kell üheksa õhtul käisime Selkus saiakesi ostmas ja nägin uue koha ära Viljandis kuhu niii tahaks minna pildistama, aga ei tea millal ma sinna küll jõuan. Samuti need hetked kui keegi mingil koolistaadionil lihtsalt öösel kell 22.55 jookseb ringe. Ega ei saa lasta vanal üksi ju joosta, tuleb kampa minna ja koos temaga teha üks auringi, mis sest, et seljas on mantel ja kingad jalas, miski ei takistanud jookmist.

Samuti ka see hetk, kui sa unustad pooliku saia oma saiakotti ja otseloomulikult on vaja hakata seda kotti kokku murdma ja väänama kuni lõpuks kõik su käed on koos kohupiimaga.

#tb sellele päevale lihtsalt. Oli mega lahe ja kindalt tuleb seda korrata ju.

 No selle pildi kirjeldamiseks pole vist rohkem sõnu vaja. Aga jah see oli päev, kus oli kõik ilus ja tore ja mõtlesid, et jõuad pildistama aga oh well jõuad pildistama ja siis avastad, et mälukaarti pole.
Aga ei see ei murra, tagasi koju ja kaart kaasa.
Aga see pole veel kõik, kuna saime kaasa endaga unicorni pildi, mis on siiani kusjuures alles aga keegi pole viitsinud seda seina peale panna, siis see reisis ka meiega kaasas ja oli kõigile nähtav.
Sai poes ka nii käidud, et unicorn valvab autot.

Need hetked kui oled 20 ja hakkad mõtlema, et kas sa oled normaalne. Aga siis sulle meenub, et sul on kahtlane naaber ja siis sa ütled endale: ma võin olla küll 20 aga tema juuresolekul ma ei ole kohe kindlasti 20 :D

 Üks vähestest piltidest kus ma suutsin ennast kokku võtta ja ilus olla, isegi mis sest, et ma olin väsinud ja täpselt samal päeval andsin kell seitse hommikul verd, see päev muide venis järgmise päeva hommikuni välja.
Sünnipäeva on ju vaja tähistada, mitte küll endaoma aga siiski.
Rahvas oli muidu väga naiss ja kõik oli chill. Sain kuulata pikalt oma muusikat, mis sest, et keegi väga ei kuulanud minu muusikat. Sai mängitud bussijuhti, mis lõppes nii kohutavalt.
Sai ka väljas käidud, mitte küll tantsitud aga mingi mees ajas ligi, välismaalane ja ütles, et ma olen nii ilus.
Ohjah suur tb sellele päevale.
Ja palju õnne sulle siiani :D
edu ka.

 See oli see sama õhtu kui ma lihtsalt olin nii lost omadega ja pidin kaklema jumala lambist tänaval, kuna ma olin täielikult lost ja ma ei teadnud kus ma olen ja telefoni aku oli ka kohe suremas.
Õnneks korteri leidsin ma ülesse kuhu pidin minema, aga kas oli ka võtmeid? ei olnud
Aga ei see päev läks ju järjest hullemaks mitte paremaks.
See päev on nii selgelt meeles, vot tänu sellele päevale muutus mu ülejäänud elu ka, ma ütlesin endale et aitab.

Ja teate mis? Aitaski :)

 Suuuur suuuur suuuur tagasivise
Ohjah nii selgelt on meeles see tripp.
Ma ei mäleta peale seda pilti midagi, ma mäletan ainult seda pilti ja kõik teised pildid on kaduma läinud.
Aga kas pole mitte slaavitari goals, kui sa saad bemmi ees teha kükki ja pärast olla nii õnnelik selle üle, lihtsalt meeletult õnnelik.
Siiani olen selle pildi üle uhke, kuna see sai tehtud. Aga suvel tuleb uus fotoshuut teha.
Bemm is life, bemm is love.
Ei no tegelikult nii pole.
Bae is love, bae is life.

Tagasivise sõbrapäeva. Ma ei tähistanud seda päeva. Ma olin kodus ja tegin selle puhul fotoshuudi, kuna oli mega mõnus ilm, siis miks mitte panna selga seelik ja värvida huuled ära. Panna püsti statiiv, panna sinna peale kaamera, ühendada kaugpäästik ja hakata pildistama. Jep ainult mina teen endast nii pilte, aga mu enamus pildid on minu tehtud!

 Tb sellesse päeva. Väääägaa suur tagasivise sellesse päeva.
Kas teil tuleb ka vahest selline mõte, ei ei ei. Tähendab teil pole sellist mõtet peas, et võiks lambist kolm tundi piljardit mängida v?
Okei well this happend.
Lugu järgmine, olin selle kutiga suhelnud äkki nädal aega ja siis ta oli Pärnus ja ma pidin ka linna minema ja nii me kokku saimegi. Hoiatati et dressides, ma nagu: pole hullu ma ise ka hull dressimutt. Pärast sain emalt puid alla: et miks käin mingi kutiga väljas ja siis olen dressides. Tnx mom.
Ja siis kuna pärnus ei osanud keegi meist midagi teha siis me läksime piljardit mängima.
Mulle öeldi: "Ma ei oska piljardit üldse mängida" Jeps võta oma sõnad heaga siiani tagasi.
Ja nii me mängisime kolm tundi piljardit aga ütleme nii, et see õhtu oli mõtete poolest üsna hirmus.
Eks ta ise teab ka mis too õhtu juhtus :D

 Nagu slaavitarile kohaselt leiab ta ülesse bemmid.
Tb sellele päevale, kui on selline bemm mõnel. Vähe ei ole kade v?

 Ärge pliiiiiiis mind maha lööge, aga oh well see pildistamine ja pärast see kaubamajaka chill.
See roosa sein, teeme selfisid ja pilte just ainult selle seina juures.
Teiseks ühel kõht tühi aga teised ei taha süüa. Kolmandaks tahetakse sõõrikuid aga lõpuks ostetakse ikka poest kaneelirulli :D
Neljandaks: uhh kui ilus ja ta on nii hot.
Viiendaks: jutud, millest midagi ise aru ma ei saanud ja ma siiani ei saa aru, mis toimub. Apppi
Kuuendaks: lähen trusse proovima :D

 Suur suur tb nende juuste pihta. Nüüd on veel natuke lühemad aga paljud ütlevad, et hetkene juuksevärv sobib paremini? Kas siis sobib?
"lillade juustega loll" olen ma nüüdsest :D

Tavaolek, ei ole vaja isegi kommenteerida.

 Ma ei suuda ära nutta seda inimest taga, no vaadake kui armas on minu pisike printsess! Printsess, keda ma igatsen, printsess keda ma armastan ja keda alati ootan oma embusesse.
Mu pisike õde, kelleta ei oskagi enam väga elada, kuulan ta muresid ja olen tal olemas. Mis sest, et ta on minust 100 kilomeetri kaugusel. Ta on mul olemas ja mina olen temal olemas.
Mu ainus pisike õde!
Love u, baby!

 Ja loomulikult ei saa ka puududa üks alustav trennipilt. Jah see aasta sai ka alustatud trenniga. Viimasel ajal pole saanud kohal käia, kuna ma olen haige olnud ja nüüd on käsi ka nii pekkis seisus kui üldse olla saab.
Võimalik, et kips aga tuleb hoida kätt, et ei saaks kipsi.

Ja sellised on olnud mu kaks kuud. Vot nüüd märtsi kuu on olnud selline, et tahaks öelda hüvasti aga seda minult oodataksegi.

Mul oleks teile niii palju veel rääkida, aga ei selliste asjadega tuleb oodata.

Ja kuna ma ei oska enam blogi kirjutada, siis sorry aga ma ei tea mida teile kirjutada enam :D

Kell on 22.59 ja ma lõpetan selle postituse ära.

Homme ootab mind ees kolm referaati ja üle 10 iseseisva töö.

School is fun they say.

Baiiiiiiiiiiiii