appi kui palju mul lobiseda on

juuni 25, 2017

appi kui palju mul lobiseda on

Tervist

oh issand, kust ma alustan. Alustame siis algusest nii nagu hakkas mu kiire nädal pihta.

Enne jaanipäeva jäin ma muidugi haigeks ja enne seda olin juba haige ja ohjah, nii kaua olen juba haige olnud, et ei jõua enam arvet pidada ja olen üsna lootuse kaotanud selles osas, et ma saan terveks.

Alustame oma kõige lemmiku inimese sünnipäevast. Toimus see siis 16.juuni, mäletan, et see päev oli megalt kiire ja ma pidin lihtsalt jooksma ühest otsast teise ja tagasi.

Too päev olin ma tööl, mega kiired ajad olid ja peale tööd tulin ma otse koju kiiruga, agaa kodus polnud vett. Nojah, siis tuli välja mõelda mingi teine lahendus. Läksime siis ruttu linna ja tegin ennast hästi kiiresti korda. Läksin oma kalleid klassikaaslaseid külastama bowlingusse. Kuna mul oli kiire siis ma ei saanud nendega paraku mängida aga ma tuiskasin sealt läbi.

Niiii tuus oli teid kõiki näha ja vaadata teid üle, olen uhke teie üle! Te saate kõigega kindlasti hakkama koolis! Küll me kohtume veel ja siis teeme veel midagi lõbusat.

Peale seda siis hopsti mäkki, ostsime viimase osa kingitusest ära ja läksime sünnipäevale.

Aaa käisin sünnipäeval Krisiga.

Sünnipäeval oli veel Markooooo kaa ja palju veel lahedaid inimesi. Sünnipäev toimus nagu alati tuttavas kohas, sõime imemaitsvat kooki, jõime veini ja sõime mega head salatit. Toit on alati hea, kui parima sõbranna ema teeb süüa! Ma ei tea, kas ta just tegi aga ta valib alati hea toidu siis!

Nii seal me tiksusime oma kolm tundi kindlasti või kauemgi, rääkisime juttu, kiikusime, pildistasime ja enamus käisid ujumas. Kuna mul oli tööpäev järgmine päev, siis ma ujuma ei kippunud väga. Jõudsime suht hilja koju, kuna pidin sõbranna kutsudel ka silma peal hoidma. Järgmine päev olin ma tööl, nagu ikka.

Ootasin oma vabasid päevi nagu ma ei tea mida, et saaks puhata. Ja niii need vabad päevad hakkasid lähemale tulema aga enne seda tuli jõuda lõpetamistele.

Esimene lõpetamine oli Bruno lõpetamine türil, ma küll ei jõudnud aktusele aga ma jõudsin hiljem temaga välja ja teda õnnitlema.

No ma ei tea, teda oli nii hea näha, et ma oleks peaaegu nutnud. Me polnud üksteist nagu igaviku näinud agaa me lõpuks nägime.

Kallistasime üksteist üsna kaua ja see tõi sisse nii hea tunde.

Mu parim sõber on ikka imeline, love that boii sooo muchhh!!!

Ta nägi eriti ilus ka välja ja mv me matchisime täiega nagu.

Türil me nägime veel Krisi parimat sõpra ka ja muud me ei teinud.

Kui jõudsime koju siis käisime Diandraga söömas ja juuksevärvi ostmas, kuna vaja oli ühel kutil juuksed ära värvida.

22juuni oli siis see saatuslik päev, kus Krisi sugulane sai endale roosad juuksed pähe. Kuna päev oli niiigi megalt kiire siis oli kõik muu ka megalt kiire, appi appi.

Värvisime kutil pea roosaks ja ta oli niii rõõmus selle üle, siis ma pidin endale ruttu lokid pähe vorpima ja kleidi selga panema. Kuna meigi tegi mulle Diandra siis ma kutsusin ta enda juurde ja tuli kiire meik ka mulle näkku. Kõik valmis ja võis sõitma hakata. Kuna pidime olema kolmeks abjas siis oh well, see maa tundus nii pikk mida sõita poole tunniga. Aga we did it, me hakkasime kodust sõitma kell 14.00, viisime ära poja siis käisime poes lilli ostmas, siis seisime ummikus ja siis lõpuks saime normaalselt sõita. Me hakkasime 14.30 linnast alles sõitma ja olime 14.56 abjas, niiet me sõitsime ära 70kildise maa 25 minutiga. Pliis ärge keegi mu vanematele seda öelge, aga ausalt oli kiire.

Jõudsime aktusele ja saal oli rahvast täis aga tuttavaid inimesi kohtasin ka. Tsauki tsau.

Ja nüüd siis selle kõige armsama osa juurde. Mu kallis ja väga ilus printsess lõpetas too päev. Käisime Regina lõpetamisel, appikene kui ilus ta oli!!!

Mul ausalt tuli pisar silma kui ma teda nägin lõpuks õues.

Enne seda me käisime kooli peal lihtsalt pildistamas ja muud ei midagi erilist, hihi.

Aga lõpetamine oli tõsiselt ilus ja ootan juba järgnevaid hetki, millal ka temaga kohtuda saan ja midagi vinget teha.

Soovisin oma pisikesele õnne ja tegime pilte ja siis sõitsime edasi Viljandisse sööma ja pildistama.

Sain kokku Markoooga ja Raineriga, keda oli samuti üli hea näha üle pika aja. Lobisesime ja ta ladus mulle puid alla nagu alati, jumal ju!

Saime jumala tuusad pildid, käisime kiikumas ka and stuff, oeh tõsiselt vinge päev oli.

Oleks tahtnud veel inimesi näha, aga eks ikka mind teised ju näha ei taha, kellega ma sooviks lobiseda.

Igatahes siis me käisime veel Puiatus ja seal toimus ka juba jaanimöll, mega vinge oli ka seal. Nägime oma sõpru ja lahedaid inimesi, viskasime saabast ja hoidsime kaste, tuus tuus tuus. Vot need on õiged inimesed, kõik oli vinge. Siis käisime tünnimäel veel õhtul, kuulasime natuke muusikat ja siis tulime Krisiga koju ära, kuna järgmine päev pidime me telkima minema agaa..

Ärkasime hommikul suht vara üles, et jõuda kõik toimetused ära teha, kuna oi neid oli nii palju. Piltidega tegelemine oli number üks, kuna kõik ootasid pilte. Hakkasin neid siis interneti üles laadima ja siis edasi tegelema. Piltiega asjad tegeletud ja siis läksime ruttu maale, et kala asjad võtta ja kalale minna samal ajal kui ka telkima.

Siis käisime maal ära, tegime oma toimetused ära, nii kaua kuni Kris sõitis siis mina magasin autos, kuna olin väga väsinud ja tervis oli ka megalt tuksis, oleks tahtnud jääda koju aga ma ei kahetse kunagi, et me läksime sinna kuhu mina soovitasin minna.

Nii aga jätkame.

Jõudsime koju maalt ja siis hops kohe poodi ja ostsime megalt kraami, sest telkima minek wohoo.

Jõudsime koju ja hakkasime asju pakkima ning otsima kohta, kuhu võiks telkima minna. Leidsime karksi-nuia lähedal mega naiss koha, kõigest 80 kilti ja tund aega sõitu, why not. Pidime ootame kahte inimest tallinnast ja siis sai minna. Kõik oli valmis ja jutud räägitud ja siis hakkas pihta räme huijamine, mis viskas mul kopa ette ja ma ütlesin Krisile: "davai lähme kõppu ära, pohhui nii või naa ei saa selle seltskonnaga telkima"

Jutud räägitud, kõned peale tehtud, autod ümber pakitud ja minek. Teepeal kuulasime rock muusikat ja tõmbasime meeleolu peale endale. Jõudsime kohale ja tunne oli selline, et me oleme ausalt kohal ja kõik läheb täna megalt tuualt.

Me ei eksinud, see oli megalt vinge jaanipäev ja mis jäi nii meelde kui meelde. Best squad ever.

Jaanipäev läks meil käima nii, et tegime autosse magamise ära, vahetasime riided ära ja saimegi kohe minna nautima kõppu jaanipidu. Saime squadiga jaanitulel kokku ja võis alata see pidu. Alguses tiksusime natuke ja rääkisime juttu. Käisime kuttidega köit tõmbamas, okei nemad tõmbasid ja ma karjusin kõrval oma häält ära. Tublid olite te kõik, jõudu oli teil rohkem kui kellegil teisel. Uhke!

Kaste me hoidma ei läinud ja siis tiksusime natuke veel ja rääkisime juttu.

Üks sõrme nips ja järsku kõik jooksid tantsupõrandale tantsima. Megalt vinge, appppii. Nägin Krisi esimest korda tantsimas ja südamest, mega tuus oli! Panime selliseid vingeid liigutusi seal, et vähe polnud, kogu tantsupõrand oli meie vallutatud. Siis võtsime väikese puhkuse ja tegime jälle megalt nalja. Fun fun fun fun. Vahepeal käisime ühe kaksik vennaga süüa ostmas ja siis ta kiitis mind hullult. Tegi ikka südame täiega soojaks. Vahepeal helistas Bruno kullake mulle ja rääkisin temaga ka juttu. Jutud räägitud, natuke burgerit söödud, muide see burger oli megalt hea!!!!! Aitäh armas tädi ja vinge onu, kes mulle toitu müüsid nii armsalt. Ja siis tulid megavinged lood ja DESPASIIIIIIIIITO. Üks kaksik vend ütles hästi Krisile: "Kui sina ei vii teda tantsima siis viin mina" Nii mind siis viidigi tantsima, appi kui tuus ja siis tuli juba ülejäänud squad ka tantsima! Tuus tuus tuus.

Bäng lõpetas mängimise ja siis dj pani Isamaalised laulud peale ja kõik võtsid ringi ja kätest kinni ja lihtsalt tantsisid.

See jäi nii meelde ja südamesse, parim. Kuskil oli üleval ka facebooki laiv. No see oli tuus ja pilte tehti ka hunnikus. Appi kui tuus tuus, aitäh aitäh aitäh kõigile ja squadile, see jääb küll terveks eluks meelde või noh nii kauaks kuni järgmisel jaanipäeval uuesti kordame neid asju! Aitäh, kummardus ja kniks teie ees.

Aga ega siis kui pidu sai seal läbi siis meie pidu läks edasi. Kõlar tööle ja lihtsalt keset teed squadiga slaavikükki ja tantsime. See jääb vist tõesti terveks eluks meelde, mälestused on loodud. Hea hea heaa, siis tee otsas me kõik tegime slaavi uuesti ja lehvitasime autodele ja kõike muud! See õhtu jäi südamesse, ausalt suur suur kummardus teie ees sõbrad, armastan teid!

See otsus minna kõppu polnud mitte kunagi halb vaid see oli parim otsus mu elus, ma ei kahetse midagi. Tevis oli jama aga ma kannatasin ära ja ma ei hädaldanud. Kniks teie ees.

Ja siis eile, oh sa jeesus.

Eile me ärkasime üheksast kuna jube palav oli ja tervis ka ei lubanud rohkem magada, aga pole hullu. Tegime luugid lahti ja hakkasime kaarte pelama. Siis tuli 1/2 squadist ka kokku ja hakkasime vennaga samuti kaarte pelama. Sõime putru ja siis nad rääkisid, et na ka ei maganud toas kuna ema oli ukse kinni pannud haha ja koer käis neid äratamas. See selleks, siis hakkasime grillima ja tuli ka ülejäänud squad kokku ja grillisime natuke ja siis otsustasime, et davai lähme tivolisse. Ja seda me ka tegime, vihma sadas aga meil oli poogen. Käisime ja tegime pulli. Ohjah ja siis ma tegin maailma kõige hullema otsuse. Mina kellel tervis megalt hull otsustasin minna boosteri peale. Ma mõtlesin, et ma ausalt suren ära seal, ma olin juba kaotamas teadvust. See oli megalt õudne ja ma vist rohkem ei tahaks seda kunagi korrata. Samas tahaks proovida seda mida tegid Kris ja üks kaksik vendadest. See oli tuus, aga seal ma oleks täiega ära surnud ilmselt.

Igatahes sai see hullus tehtud ja siis käisime squadiga autodega rammimas, appikene kuidas Jannu mulle lihtsalt sisse pani ja mina omakorda veel väikesemale kaksikule, ohjah kui vinge see oli, te oleks pidanud nägema neid emotsioone. Kutid käisid veel mänguasju nillimas ja siis läksime sööma ja kuna mu tervis oli ikkagi väga jama ja väsimus oli mega suur siis oli koju ära tulemine oli ikkagi hea plaan.

Jõudsime koju ja ma kukkusin kohe magama ja magasin oma kümme tundi ära.

Täna vaadan vormel1 ja megalt vinge on sõit siiani olnud. Kinno lähen ka täna super tuusa filmi nautima. Igatahes suur suur kniks teie ees ja kordame seda uuesti nüüd eksole.

Lisa aga lõpetab ja läheb jälle peale mini puhkust tööle nautima oma tööd, mis on super ja küll ma selle juuli ka üle elan!

Seniks aga stay tuned ja sorry, et pidite nii kaua ootama uut blogipostitust.

*peace out*