Kõik on jumala sassis

Alustan jumala lihtsalt

Tegelikult väga palju mul kirjutada pole aga ma alustan selle igapäevase jamaga.

Ei ma siiani ei tee mitte midagi põnevat.

Aga paneme paar sündmust kirja, augusti lõpus sai Lottemaal vägeva peo maha pandud ja emotsioonid olid nii laes, appi mul ikkagi on lahedad töökaaslased. Nad on siis lahedad, kui tööd pole, töö ajal oli palju kraaklemist ja ikka sai vahest sitasti öeldud, aga siiski kulges meie töö nii lahedalt.

Pidu oli jaa megalt tore, tantsu sai palju vihtuda ja isegi järgmine päev oli emotsioon siiani laes. Aitäh kõigile, kes selle suve nii lahedaks tegid.

Peale Lottemaad olen ma kõvasti nüüd puhanud. No okei mitte kõvasti aga mingi kaks pool nädalat sain puhkust ja nüüd hakkab jälle tööaeg pihta ja on vaja uuesti tööd rügama hakata. 

Natuke isegi ootasin seda, kuna järgmine aasta on plaan ikkagi Tallinna õppima minna ja võtta vastu see uus samm, ma olen nii põnevil selle tallinna osas. Jah ma tean, et mind ootab ees palju pettumist ja palju kokku jooksmisi tuttavatega, keda ma ausalt ei taha näha. Aga ma lihtsalt tunnen, et Tallinn on koht, mis mind tõmbab. Nagu siis kui ma olin koos oma eelmise kutiga siis ma juba tallegi ütlesin, et tallinn on koht kuhu ma kolin.

Ma ei pane suuri panuseid tuleviku peale aga ma olen valmis uuteks väljakutseteks. Kes teab palju meil siin elus on jäänud aega elada ja kõik tuleb ära teha, mis vähegi süda tahab. Mina kes olen rutakas ja naiivne siis selle sammu ma ka teen ja vahest pole kui paljud ütlevad, et see on vale või ma saan haiget. Vigadest õpitakse ja seda ma teen iga päev.

Nii okei peale Lottemaad olen ma puhanud ja käinud ka seiklemas. Käisin erinevates eesti kohtades, kus ma käinud kas polnud või tahtsin lihtsalt kodust eemale. Ehk siis oli väike auto tripp. Mõnus oli tegelikult, sai olla osa loodusest ja lõbutseda.

Aga ega lõbutsemisega see asi ei piirdu ainult loodusega, loomulikult sai ka klubis möllu pandud. Appikene mulle siiani meenub see Hellad Velled pidu Viljandis. Pole vist enne lahkunud sellise emotsiooniga klubist, uued tutvused ja kõik uus. Ma hea meelega koliks Viljandisse, kuna see on mu südamele nii lähedal aga ma tunnen, et Tallinnas on poole rohkem võimalus ja kui ma peakski jätma kõik oma Pärnu elu pärnusse, siis uskuge mind ma seda teeks ja alustaks jumala puhtalt lehelt. Ma olen aru saanud, et ma oskan ka üksi hakkama saada ja paljudes asjades ma vajan tuge aga kui seda pole, siis ma lihtsalt nutan hüsteeriliselt natuke ja kõnnin oma rada edasi. 

Aga rääkides edasi sellest peost siis aitäh kõigile, appi see oli megatuus pidu ja aitäh klubile endale, et korraldab nii vingeid pidusid. Aitäh sõbrad!

Käisime ka Termikat kuulamas, oeh vot see seltskond mis oli, see oli kirju. Reginaga panime hullult pidu, muidugi ma ühtegi alkohoolset jooki ei joonud, ma olin terve kuus tundi või kaua me klubis olime ainult gaseeritud vee peal. See tundus nagu elu minu jaoks ja vesi on tunduvalt tervislikum kui see meeli segadusse ajav jook. Igatahes jaa Termika ajal sai lauldud ja rokitud ja väga lahe lahe lahe oli, okei klubist peale seda möödus õhtu natuke üle kivide nagu ka Hellad Velled olid aga pole hullu, kõik sai korda ja on mööduv. 

Peale klubi loomulikult suutsin ma haigeks jääda ja ma olen nädal aega juba normaalselt haige olnud. No ikka nii, et on päevi, kus ei suuda voodist välja tulla. Aga siiski olen ennast välja ajanud.

Millest ma veel tahaks rääkida selles postituses on see, et mul on peas viimasel ajal kõik sassis. Üha rohkem inimesi on hakanud minult küsima, et mis on juhtunud ja ma pole neile vastanud. Ei mitte halva pärast, et ma ei taha rääkida. Ma olen väga avatud inimene aga asi on lihtne. Ma usun, et ehk enamus ja kui mitte enamus siis pooled meist kõnnivad mingit oma rada eksole ja kui ette tuleb takistus, ta kas jääb seisma või läheb kõrvalt või tagasi. Vot mul on rajal ees palju takistusi olnud ja katsumusi ja tänu sellele olen ma oma raja ära kaotanud ja nüüd ma ekslen. Ma ei tea kas mina näen maailma pasa nurga alt või siis inimesed kuidagi mõjutavad mind valele rajale. Ma ei tea, kas nii on õige öelda aga midagi sellist ma tunnen.

Tänu sellele on elus juhtunud selline olukord, et ma ei julge usaldada ega uskuda mitte kedagi. Ma ei tea täpselt, kes mulle noa selga lööb või on lihtsalt mööduv nähtus.

Rääkides mööduvast nähtusest.

Paljud teavad, et ma olen kiiksuga eksole ja mu peas pole kõik ok. Igatahes ka minu elus oli mööduv nähtus aga ütleme ausalt, kui ma nüüd mõtlen tagasi siis ta mängis kuidagi väga läbinähtavalt oma sitasti mängu. Ma ei nimeta nimesid ja ilmselt see inimene kunagi ei loe seda postitust. Aga mis ma öelda tahan, on see, et kui sa tahad inimese mõistusega mängida siis internet on võimas ja katsu vähe paremini oma asju varjata, ära anna avalikusele nii palju ette. See mööduv nähtus pani mind mõtlema, et ma ausalt olen lihtsasti ära kasutatav ja mind on väga kerge mõjutada. Mis tõttu ma otsustasin, et väheke aitab. Ma hakkan välja lõikama inimesi oma elust, jah väga jumal moel aga ma tean, et ma saan hakkama ka nendeta. Ma olen saanud hetkel hakkama ja siis ma tean, et saan ka tulevikus. Ma olen võitleja ja võitlejad saavad ka üksi ju hakkama. 

Igatahes mis ma öelda tahan on see, et iga päev keegi siin elus muudab mind. Iga inimene mu elus mängib rolli ja seda on sitt tunnistada, aga paljud inimesed mõjutavad mind. Kui ma hetkel räägiks ainult ühe kindla inimesega, siis uskuge mind te ei tunneks mind umbes nädala pärast enam ära. Et oi sa olid ju selline ja rääkisid seda, aga nüüd olen muutunud ja jälle sellele teel. 

Jeps, ma olen mõtlema hakanud, mis teekond valida. Ma ei tea täpselt, mida ma tahan valida või mida ma tunnen. Mu südames on miski, mida keegi peale ühe inimese pole kuulnud. Ma ei räägi sellest kellegile, sest selleks pole õige aeg. Aga ma tean, et tulevikus kui ma pean tegema selle sammu siis ma kuulan oma südant ja ma liigun selle suunas, mida ma tegelikult tunnen.

Tunded on segased asjad, ma täpselt ei tea mida ma just kirja panin ja paljud sellest aru saavad, ma ei avalda seda postitust kellegile, see kes leiab see loeb. Mis ma öelda tahan on see, et usaldage oma esimesi tundeid ja oma esimesi valikuid, kui sa valid teise valiku või hoopis kolmanda selle esimese asemel, siis on esimene alati õige. Jah ma olen rajalt maas ja segaduses, aga ehk ma saan õigele rajale millalgi ka tagasi. Pikalt olen kõndinud vale rada ja valetanud aga ei ma saan sellega hakkama ja ma leian oma valguse tunneli lõpust.

Peace out, lisa lõpetab